Kärt
@k2rtsakas
Kärt
@k2rtsakas
... See moreMillele pöörame kõige rohkem tähelepanu, sellest moodustub meie reaalsus, on öelnud Ameerika kaasaegse psühholoogia üks rajajatest William James. Piiranguteooria kohaselt on tähelepanu inimeste suurim pudelikael ja samal ajal ka meie suurim varandus. Tihti peetakse suurimaks varaks aega, kuid seda saame ka sihitult raisata. Tähelepanu tugevus
https://teejuhid.postimees.ee/7860015/richard-ounap-tahelepanu-on-reaalsuse-voti
Üheks heaks võimaluseks, kuidas oma meelt teadlikult jälgida, on meditatsioon. Mediteerimine ei pruugi tähendada vaid hommikuti kakskümmend minutit padjal istumist. Kui kaasame selle käigus kogetu oma päevastesse toimetamistesse, muutub see tõhusaks tööriistaks. Meditatsiooni võib võtta kui ühte võimalust harjutada oma tähelepanu juhtimist.
Tähelepanu seab meid eluga ühendusse. Inglise filosoof Alan Wattsi sõnul raiskavad paljud inimesed suuresti oma elu, sest soovivad, et nad oleksid pidevalt millegagi hõivatud. Oleme fokuseeritud erinevas vormis meelelahutusele, töötamisele, spordi tegemisele, mõnele pahele või millelegi muule. Tuleb ette, et soovime isegi mitmekordset kõrvalejuhtimist, näiteks siis, kui metsarajal tervisejooksu tehes kuulame kõrvaklappidest muusikat. Vaikuses olemine on muutunud keeruliseks või isegi talumatuks. Hirm selle ees, mis ilma segajateta võib pinnale tõusta, on suur ja oskused sellega toimetulemiseks on muutunud väikseks. Ilma võimeta märgata oma mõtteis toimuvat elame autopiloodil, tähelepanu on endast väljaspool ning pigem minevikus või tulevikus. Meie meel on hajali ning käitumine põhineb sisseharjutatud mustritel ja eeldustel. Teadvelolek mõistusest, kehast ja keskkonnast tõstab meie emotsionaalset intelligentsust ning aitab endast ja teistest inimestest paremini aru saada.
Tähelepanu kontsentratsioon on samuti oluline. Kuigi saame pühenduda peaaegu samaaegselt mitmele asjale, tõstab võimekus keskenduda korraga vaid ühele teemale sooritust märkimisväärselt. Igapäevases elus võib palju abi olla ka sellest, kui suudame pidevalt ja teadlikult jälgida, millele meie mõte liigub. Alustame kasvõi sellest, et püüame olla teadlik sellest, mida tunneme või mõtleme, kui kõnnime mere ääres, teeme kontorilaua taga tööd või peseme hommikul vannitoas hambaid. Kui muuta teadlikkus harjumuslikuks olekuks, siis omame oma elu üle märkimisväärselt rohkem kontrolli.
Loeme tihti raamatuid, mille teadmisi ei oska oma elus rakendada. Meil on ideid, mida me ei suuda ellu viia. Kogeme toredaid elamusi, mida me ei analüüsi ja jätame tähelepanuta ka õppetunnid, mida elu meile pakub. Kipume tegelema suuresti vaid asjadega, mis on hetkel aktuaalsed ja nõuavad meie kohest tähelepanu. Arukam tundub omada suuremat eesmärki ja teada, millises suunas soovime liikuda. Sel juhul on tõenäosus selleni jõudmiseks oluliselt suurem ning paratamatult meie teele kerkivad keerulisemad olukorrad ei kõiguta meie meeleolu ülemäära tugevalt. Kui teame, et saame oma tähelepanuga reaalsuse ise luua, võime luua just sellise, mis meile päriselt meeldib. Lahendused peituvad meie enda sees ja meil on nende elluviimiseks kõik vajalikud ressursid.
Kareli ja Marketa armusuhte esimestel nädalatel sai selgeks, et Karel on truudusetu ja Marketa lepib sellega, ent Marketal on õigus olla parem ja Karel tunneb end tema ees süüdi. Keegi ei teadnud paremini kui Marketa, kui kurb on olla parem. Ta oli parem, kuid üksnes olude sunnil.
— Milan Kundera (Naeru ja unustuse raamat)
“Inimesed, kes käivad iga päev kellegi haual meenutavad kummitusi. Nad on elu ja surma vahepeal.” (Lilledele värsket vett, Valerie Perrin 2018)
Muld varjab sind, kuid mu süda näeb sind ikka.
— Valerie Perrin
... See more“Panin raadio käima. Kõlavad hommiku esimesed uudised. Suudan vaevalt üksikuid sõnu eraldada ja uinun uuesti. See on uinaku kõige ilusam lõik, päeva kõige nauditavam osa: tänu raadiole olen ma teadlik oma pidevast uinumisest ning ärkvelolekust, sellest oivalisest kiikumisest ärksuse ja unisuse vahel, mis iseenesest on küllalt põhjuseks, et inimene
Hoia ööd kinni.
— Valerie Perrin
Kes on võõral maal, see kõnnib tühjas ruumis kõrgel maa kohal ja tema all pole kaitsevõrku, mida pakub inimesele tema kodumaa, kus tal on perekond, kolleegid, sõbrad ja kerge on kokku leppida keeles, mida oskad juba lapsepõlvest peale.
— Milan Kundera (Olemise talumatu kergus)
“Kui tärkaks õis mu igast mõttest sinule, oleks maakera üks lõputu aed.” (Valerie Perrin, Lilledele värsket vett 2018)